Nahajärv

Ida-lääne suunas piklik, aheljärvestiku seitsmes lüli Truutal, Koorastest 5 km lääneloodes. Järve pindala on 2,8 ha, suurim sügavus 12 m (keskmine sügavus 4,6 m). Sügavaim koht on järve keskosas. Oru veerud tõusevad järve kohal kõrgele, eriti põhja pool, endise Truuta mõisa kohal. Oruveerudel leidub metsa ja põllumaad. Järve kaldad on paiguti kõvad ja liivased. Sügavamal katab põhja muda.

Läbivool on võrdlemisi kõva. Järv on väga allikaterikas, allikad toovad vette nähtavasti ka palju rauda. Vesi on kollane, vähe läbipaistev (1,8 m) ja tugevasti kihistunud. Põhjalähedane vesi on ilma hapnikuta ja väga rauarikas. Talvel ei jää järv ummuksile.

Fütoplanktonit on vähe, zooplankton on rikkam: sellesse kuulub ka nõudlik ja võrdlemisi haruldane tiibsõudik, samudi järve-jämekoodik.

Peamised kalad on latikas, haug, särg, ahven; leiduvat ka linaskit ja angerjat.

Rahvapärimuse järgi on truuta mõisa kohal või mõisa juures olnud müütiline Nahalinn, mis andnud nime Naha- ja Liinujärvele. Otepää kirjamehe Yri Naelapea arvates on siin hiliskeskajal olnud Otepää linna eelkindlus või nahaladu ning seda järvedeahelat mööda olevat läinud kaubatee Pihkvasse. Vaenlase lähenedes olevat Nahalinnas antud häirekella, seda korratud Pilkuse Võnnumäel ja sealt kostnud hädasignaal juba Otepääle.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977