Kooraste Suurjärv (Kooraste järv, Seegla järv)

Sügavuskaart mv
Sügavuskaart värviline

Ebakorrapärase kuju ja liigestatud kaldajoonega järv Kooraste asundusest vahetult lõuna pool. Järve kirdenurgas on metsaga kaetud maaliline saar (0,2 ha), mida tuntakse Hirvesaare nime all. Järve absoluutne kõrgus on 112,9 m ja suurus 39,4 ha. Järve suurim sügavus on 21,4 m, kusjuures sügavaid kohti on kaks: üks (sügavusega 17 m) järve põhjapoolse osa keskel, teine (21,4 m) järve lõunaosas, ida poolt järve ulatuvast Põdernina poolsaarest lääneedelas. Järve keskmine sügavus on 6,1 m. Tänu võrdlemisi suurele valgalale on kevadine veetõus küllaltki suur (kuni 0,6 m).

Kooraste Suurjärv asub mitme ürgoru lõikumiskohas asuvas lamedas nõos. Järve ümbruses domineerivad savikast moreenist kühmud ja kuplid. leidub põlde, heinamaid ja metsasalusid. Põhjakaldal asub Kooraste park, kirdes Varete palu, idas Krimmi mets, edelas metsane Mällemägi. Järve soppidel on igaühel oma nimi (Pargialune, Jursualune, Krimmi jõesuu, Vasara käärd ja Nuka käärd). Kaldavööde on mudane, pargi kohal liivane, läänekaldal leidub õõtsikut. Põhi on kaetud enamasti õhukese savika mudakihiga, ainult põhjas ja idas on liivane või kivine.

Läbivool on keskmine. Vett saab järv ojakestest ja allikatest, väljavool toimub Krimmi jõe kaudu Võhandusse. Vesi on pruunikaskollane, keskmise läbipaistvusega (2,1 m) ja kihistunud. Tänu suhteliselt tugevale läbivoolule ei jää järv talvel ummuksile.

Taimeliike on järves keskmiselt - 21. Järve makroflooras leidub ka üks haruldane hübriidne penikeel (Potamogeton x nitens). Plankton on keskmise rohkusega. Zooplanktonis leidub võrdlemisi haruldast tiibsõudikut. Põhjaloomastik on samuti keskmise ohtrusega ja üsna liigirikas. Varem on järv olnud silmapaistvalt vähirikas, viimati veel 1930. aastate alguses.

Võrdlemisi liigirikas on ka Kooraste Suurjärve kalastik. Kõige ohtramalt leidub selle latikat ja haugi, on ka särge, ahvenat, roosärge, nurgu, viidikat, linaskit, kiiska, lutsu, teibi ja rünti. Sisse on lastud koha, siiga, peledit ja karpkala.

Järv on võrdlemisi linnuvaene.

Maastikuliselt väga kaunis järv; sobib suplemiseks, kala-, sõude- ja purjespordiks.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977